Hiina jüaani devalveerimine võib sütitada valuutasõja

„Hiina otsus devalveerida jüaani dollari vastu on pigem tingitud majanduse jahtumisest ja ennekõike ekspordi olulisest aeglustumisest,“ ütles LHV privaatpanganduse portfellihaldur Kaius Kiivramees.

Hiina Keskpank devalveeris jüaani 1,9 protsendi võrra ja see põhjustas valuutaturul tugeva kukkumise. Tegemist oli suurima langusega alates 1994. aastast, mil Hiina liitis ametliku kursi ja turu kursi ühtseks tervikuks. Keskpank ütles, et järsk muutus on ühekordne kohandamine ning see tugevdab turu osakaalu kursi määramises.

„Tundub, et valuutakursi fikseerimine on läbi saamas,“ ütles Australia & New Zealand Banking Groupi strateeg Khoon Goh. „Ühekordne fikseeritud kursi devalveerimine ja turgudele suurema otsustusõiguse andmine viib meid uude valuutarežiimi.“

Hiina ametnikud on varem püüdnud jüaani väärtust tõsta, et vältida kapitali väljavoolu ja kaitsta välisvaluutas laenajaid. Samuti tahavad hiinlased jüaanile Rahvusvaheliselt Valuutafondilt reservvaluuta staatust. Tänane teadaanne aga viitab asjaolule, et poliitikud on seadnud fookusesse hoopis majanduse jahenemisega tegelemise.

Globaalne mõju

Hiina jüaan kukkus hommikul 1,8 protsendi võrra 6,32 dollarini jüaanist. Hongkongi välismaisel (offshore) turul kukkus jüaan 2,3 protsenti. Sisemaisel (onshore) turul oli jüaan fikseeritud kursist (6,2298) 1,4 protsenti nõrgem, mis jäi keskpanga seatud 2 protsendilisse koridori.

Devalveerimine raputas ka globaalseid turge – valuutad Lõuna-Koreas, Austraalias ja Singapuris kukkusid enam kui protsendi võrra. Spekuleeritakse, et ka teised riigid võivad oma valuutasid nõrgestama hakata, et eksporditurul konkurentsivõimelisena püsida. Hiina lennufirmade aktsiad langesid, sest kardetakse, et dollarites võetud laenude teenindamine muutub kursi odavnemise tõttu kulukamaks. Samuti kukkusid ka toorained, sest jüaan vähendab Hiina tarbijate ostujõudu võrreldes teiste riikidega.

Kaius Kiivramees nentis, et suuremat mõju USA ja Euroopa majandustele siiski ei ole. Tema sõnul on euro odavnemine jüaani (jüaan on seotud dollariga ja euro on dollari vastu tublisti nõrgenenud) juba praegu Hiina ettevõtete konkurentsivõimet Euroopa omadega võrreldes tugevalt kahjustanud. Mõju pole märkimisväärne ka USAs.

„USA-le Hiina valuuta odavnemine olulist mõju ei avalda, sest USAs on kohaliku tarbija osakaal väga kõrge,“ ütles Kiivramees. Samas on tema sõnul kerge negatiivne mõju ettevõtetele, kes müüvad olulisel määral väljapoole USA-d.

Hiina sekkumine valuutaturgudel on vähendanud riigi valuutareservide väärtust viimase aasta jooksul 300 miljardi dollari võrra. Jüaani kurss on viimase aasta jooksul näidanud arenevatel turgudel suurimat tõusu. See on tähendanud aga ekspordimahtude vähenemist – juulis kukkus eksport 8,3 protsenti.

Jüaani niinimetatud tegelik valuutakurss – näitaja, mis kohandatakse vastavalt inflatsioonile ja kaubandusele teiste riikidega – on viimase nelja kvartali jooksul tõusnud lausa 14 protsenti.

Lisanduvad uued kurssi mõjutavad turujõud

Turukujundajad, kes edestavad Hiina Keskpangale hinnad valuutakursi fikseerimiseks, peavad nüüd arvestama ka eelmise päeva sulgemishinda, välisvaluuta nõudlust ja pakkumist ning teiste valuutade kursse, ütles keskpank oma avalduses. Eelmised juhised valuutakursi fikseerimiseks selliseid juhtnööre ei sisaldanud.

Hiina valuuta | Create infographics

„Uus fikseerimine hakkab sõltuma eelneva päeva sulgemishinnast, mis on tegelikult ju reaalne turutase,“ ütles Standard Charteredi strateeg Becky Liu. „Kursikõikumise piir saab olema hoopis reaalne kurss. See on suur samm. Julgem, kui me arvasime.“

Hiina peab tasakaalu leidma ekspordi turgutamise ja kapitali väljavoolu riskide vahel, ütles Tom Orlik, kes on Bloomberg Intelligence’i Aasia peaökonomist. Tema hinnangul tähendab valuutakursi reaalne üheprotsendiline odavnemine seda, et eksport suureneb kolmekuulise viivitusega samuti ühe protsendi võrra. Samal ajal tähendab 1protsendiline langus dollarisse 40 miljardi dollari suurust kapitali väljavoolu.

Kapitali väljavoolu risk suureneb

„Risk seisneb selles, et valuuta odavnemine tekitab kapitali väljavoolu, mis vähendab omakorda finantssüsteemi stabiilsust,“ ütles Orlik. Tõenäoliselt arvavad Hiina liidrid, et 3,69 triljoni dollari suuruste valuutareservidega „suudavad nad toime tulla iga riskiga,“ ütles ta.

Hiina Keskpank ütles teisipäeval, et tugev jüaan survestab eksporti. Nende sõnul ajendas devalveerima liiga kõrgelt fikseeritud valuutakurss. Juuli eskpordi kukkumine oli oodatust suurem ja Hiina tootjahinnad kukkusid 5,4 protsenti.

„Tänane järsk poliitikamuutus on reageering Hiina ekspordi nõrgenemisele ja deflatsiooniriskile,“ ütles ANZ Hiina peaökonomist Liu Li-Gang.

Devalveerimine aitab küll majanduskasvu turgutada, aga Liu ennustab, et keskpank vähendab augustis ka laenuandjate kohustuslikke reservmääru ja langetab uuesti intressimäärasid.

Volatiilsus hakkab tõusma

Oma osa võib Hiina otsusel olla ka Rahvusvahelise Valuutafondi mõju, teatas Commerzbank. Nimelt nõuab IMF, et reservvaluuta peab olema vabalt kasutatav. Nad on öelnud, et jüaan peaks olema paindlikum.

„Jüaani valuutakurss saab edaspidi olema järjest rohkem turgudest sõltuv,“ ütles Commerzbanki ökonomist Zhou Hao. „Nii siseturu kui ka välisturu valuutakursi kõikumine muutub märkimisväärselt volatiilsemaks.“

Jüaani ühe kuu eeldatav volatiilsus – näitaja, mida kasutatakse optsioonitehingutele hindade seadmiseks – on tõusnud 3,9 protsendipunkti võrra 5,075 protsendini. Veel 24. juulil oli indeks 0,993 protsendil, mis oli terve aasta madalaim tase.

Yale’i ülikooli vanemteadur Stephen Roach ütles, et Hiina otsus on suurendanud „valuutasõja“ riski, sest teised riigid hakkavad konkurentsivõime parandamiseks samuti oma valuutasid nõrgendama.

„On raske uskuda, et tegemist on ühekordse sündmusega,“ ütles Roach. „Globaalne majandus on nõrk ja on vaja palju enamat kui 1,9protsendilist devalveerimist, et Hiina eksport uuesti käima saada. See võib tekitada uue ja destabiliseeriva globaalse valuutasõja.